Projekti NEMA eesmärk on täita lüngad senistes teadmistes ja arusaamades mereliste elupaikade ja ohustatud liikide levikus. Projekti tegevused keskenduvad loodusdirektiivi mereliste elupaigatüüpide soodsa seisundi kriteeriumite väljatöötamisele ning nende leviku täpsustamisele Eesti territoriaalmeres ja majandusvööndis. Seatud eesmärkide saavutamiseks töötatakse välja ning katsetatakse loodusdirektiivi mereliste elupaikade seisundi hindamise metoodikat. Töötatakse välja ja testitakse viigerhüljeste seiremetoodikat. Viiakse läbi avamere linnustiku inventuur väljaspool territoriaalmere piire selleks potentsiaalselt sobivates merepiirkondades ning avamere linnustiku mittepesitsusaegsete kogumite inventuur Vilsandist läänes paikneval majandusvööndi merealal. Lisaks koostatakse majandussvööndi linnustiku uurimise metoodika ja töötatakse välja kogu vööndi inventeerimis- ja seirekava.

NEMA projekti rahastavad
Euroopa Majanduspiirkonna finantsmehhanism,
Keskkonnainvesteeringute Keskus ja Keskkonnaministeerium.

Projekti viib ellu Tartu Ülikooli Eesti Mereinstituut koos partneritega (Eesti Maaülikool, MTÜ ProMare ja MTÜ Balti Keskkonnafoorum Eestist ning GRID-Arendal Norrast).

Eesti mereala asub Läänemere kirdeosas ja koosneb kolme Läänemere suurema basseini osadest:

Soome laht, Liivi laht, Läänemere avaosa ja Lääne-Eesti saarestiku piirkonda jääv Väinameri.

Vastavalt merealapiiride seadusele on Eesti mereala jagatud kolmeks: sisemeri, territoriaalmeri ja majandusvöönd.

Sisemeri on mereala osa, mis asub territoriaalmere lähtejoone ja ranniku vahel. Territoriaalmere lähtejoon on mõtteline joon, mis ühendab omavahel maismaa, saarte, laidude, kaljude ja veest väljaulatuvate üksikute kivide rannikust kõige kaugemal asuvaid punkte.

Territoriaalmeri on sisemerega külgnev mereala osa, mille laius on 12 meremiili.

Majandusvöönd on väljaspool territoriaalmerd asuv ja viimasega külgnev mereala osa, mille piirid on kindlaks määratud Eesti Vabariigi ja naaberriikide vaheliste lepingutega.

Kogu Eesti mereala pindala on kokku ligikaudu 36 500 km², millest majandusvöönd moodustab
peaaegu ühe kolmandiku (11 300 km²).

Võrreldes territoriaalmerega on majandusvööndi meri tunduvalt sügavam. Kui territoriaalmere keskmine sügavus on ligikaudu 30 m, siis majandusvööndi keskmine sügavus on ligikaudu 81 m.

Eesti mere soolsus jääb vahemikku 0-7 PSU (tuhandikosa). Võrdluseks: Läänemere suurim soolsus Taani väinades on 20 PSU ja avaookeanides on soolsus keskmiselt 35 PSU.

Mereelustik on rikkalik ja mitmekesine. NEMA projekt keskendub järgmistele teemadele:

Fotod: Leho Luigujõe

NEMA lõplikud aruanded

Mereelupaigad:

• Loodusdirektiivi mereliste elupaigatüüpide looduskaitselise seisundi hindamise kriteeriumid ja soodsa seisundi võrdlusväärtused
• Loodusdirektiivi mereliste elupaigatüüpide looduskaitselise seisundi seire metoodika
• Loodusdirektiivi mereliste elupaigatüüpide looduskaitselise seisundi hinnang
• Loodusdirektiivi mereliste elupaikade kaardistamine inventeerimata Natura 2000 aladel
• Loodusdirektiivi mereliste elupaikade inventuur valitud aladel Eesti majandusvööndis
• Loodusdirektiivi mereliste elupaigatüüpide ja EUNIS tase 3 elupaikade leviku modelleerimine Eesti majandusvööndis

Merelinnustik:

• NEMA merelinnustiku tegevuste lõpparuanne: Avamerel koonduvate veelindude levik ja seisund Eesti territoriaalmeres; merelindude uurimismetoodika ja seirekava; majandusvööndi pilootala linnustiku inventuuri tulemused

14. aprillil 2016 toimunud NEMA lõpuseminari materjalid:

• Päevakava
• Ettekanne 1: Eluslooduse mitmekesisuse ja maastike seire allprogramm ning loodus- ja linnudirektiiv – Meelis Leivits, Keskkonnaagentuur
• Ettekanne 2: Projekti NEMA tutvustus – Georg Martin, Tartu Ülikooli Eesti Mereinstituut
• Ettekanne 3: Loodusdirektiivi mereliste elupaigatüüpide looduskaitselise seisundi seire metoodika ja hinnang – Kaire Torn, Tartu Ülikooli Eesti Mereinstituut
• Ettekanne 4: Eesti merealade merepõhja elustiku ja elupaikade kaardistamine – Kristjan Herkül, Tartu Ülikooli Eesti Mereinstituut
• Ettekanne 5: Veelindude inventuurid Eesti merealadel, seiremetoodika täiustamine ja seirekava väljatöötamine – Leho Luigujõe, Eesti Maaülikool
• Ettekanne 6: Läänemere viigerhüljeste lõunapoolsete asurkondade arvukuse seire erinevad võimalused – Ivar Jüssi, ProMare

Kokkuvõtlik trükis projekti tulemuste kohta (eesti keeles, ingliskeelsete kokkuvõtetega)

NEMA_Kokkuvõte_Summary

1. märtsil 2016 toimunud projekti töökoosoleku materjalid:

• Protokoll
• Ettekanne 1: Projekti „Eesti merealade loodusväärtuste inventeerimine ja seiremetoodika väljatöötamine“ tutvustus – Georg Martin, Tartu Ülikooli Eesti Mereinstituut
• Ettekanne 2: Loodusdirektiivi mereliste elupaigatüüpide looduskaitselise seisundi hindamise kriteeriumid ja soodsa seisundi võrdlusväärtused – Kristjan Herkül, Tartu Ülikooli Eesti Mereinstituut
• Ettekanne 3: Loodusdirektiivi mereliste elupaigatüüpide looduskaitselise seisundi seire – Kaire Torn, Tartu Ülikooli Eesti Mereinstituut
• Ettekanne 4: Eesti merealade merepõhja elustiku ja elupaikade kaardistamine – Kristjan Herkül, Tartu Ülikooli Eesti Mereinstituut
• Ettekanne 5: Veelindude inventuurid Eesti merealadel, seiremetoodika täiustamine ja seirekava väljatöötamine – Leho Luigujõe, Eesti Maaülikool
• Ettekanne 6: Viigerhülged Eestis: Kus? Millal? Mitu? Seiremeetodid. – Ivar Jüssi, Pro Mare

Loodusdirektiivi mereliste elupaigatüüpide looduskaitselise seisundi hindamise kriteeriumid ja soodsa seisundi võrdlusväärtused

Loodusdirektiivi mereliste elupaigatüüpide looduskaitselise seisundi hindamise kriteeriumite ja soodsa seisundi võrdlusväärtuste rahvusvahelised praktikad (ingliskeelne aruanne)

18. sept. 2014 toimunud NEMA avaürituse materjalid:

• Aruanne
• NEMA projekti tutvustus – Georg Martin, Tartu Ülikooli Eesti Mereinstituut
• Mereelupaikadega seotud tegevused – Georg Martin, Tartu Ülikooli Eesti Mereinstituut
• Rahvusvaheline kogemus mereelupaikade soodsa seisundi määramisel ja leviku modelleerimisel – GRID-Arendal, Norra
• Merel peatuvate veelindudega seotud tegevused – Leho Luigujõe, Eesti Maaülikool
• Viigerhüljeste alternatiivse seiremetoodika väljatöötamine – Ivar Jüssi, ProMare
• Avalikustamine ja teavitamine – Merle Kuris, Balti Keskkonnafoorum