Eesti meri

Eesti mereala asub Läänemere kirdeosas ja koosneb kolme Läänemere suurema basseini osadest:

Soome laht, Liivi laht, Läänemere avaosa ja Lääne-Eesti saarestiku piirkonda jääv Väinameri.

Vastavalt merealapiiride seadusele on Eesti mereala jagatud kolmeks: sisemeri, territoriaalmeri ja majandusvöönd.

Sisemeri on mereala osa, mis asub territoriaalmere lähtejoone ja ranniku vahel. Territoriaalmere lähtejoon on mõtteline joon, mis ühendab omavahel maismaa, saarte, laidude, kaljude ja veest väljaulatuvate üksikute kivide rannikust kõige kaugemal asuvaid punkte.

Territoriaalmeri on sisemerega külgnev mereala osa, mille laius on 12 meremiili.

Majandusvöönd on väljaspool territoriaalmerd asuv ja viimasega külgnev mereala osa, mille piirid on kindlaks määratud Eesti Vabariigi ja naaberriikide vaheliste lepingutega.

Kogu Eesti mereala pindala on kokku ligikaudu 36 500 km², millest majandusvöönd moodustab
peaaegu ühe kolmandiku (11 300 km²).

Võrreldes territoriaalmerega on majandusvööndi meri tunduvalt sügavam. Kui territoriaalmere keskmine sügavus on ligikaudu 30 m, siis majandusvööndi keskmine sügavus on ligikaudu 81 m.

Eesti mere soolsus jääb vahemikku 0-7 PSU (tuhandikosa). Võrdluseks: Läänemere suurim soolsus Taani väinades on 20 PSU ja avaookeanides on soolsus keskmiselt 35 PSU.

Eesti mere

Allikad:

http://www.envir.ee/et/merekeskkonna-kaitse;

Balti Keskkonnafoorum, 2011. Väärtuslikud avameremadalikud Eesti vetes.