Soome laht

Soome lahe rannikumeri ulatub Narva lahest kuni Hiiumaani ning terves selles ulatuses on rannik ja rannikumere elupaigad äärmiselt mitmekesised. Kõige idapoolsematele merealadele on iseloomulikud ulatuslikud liivarannad, ka merepõhjas on valdavaks substraadiks liivane ja mudane sete. Vee läbipaistvus ja soolsus on Soome lahe idaosas väga madal, mistõttu elustikus domineerivad mageveeliigid. Alates Kunda lahest hakkab nii rannajoon kui ka merepõhi muutuma ning leidub rohkem liigendunud ja mitmekesisemat rannikut ning kivisemat põhja. Samuti hakkavad levima liigid, mida peetakse Läänemere keskosa madala rannikumere võtmeliikideks – pruunvetikas Fucus vesiculosus e. põisadru ja karp Mytilus trossulus e. söödav rannakarp. Lahemaa piirkond on äärmiselt huvitav nii elustiku kui ka elupaikade poolest, väga vaheldusrikas merepõhi loob suurepärased tingimused rikkaliku elustiku arenguks. Soome lahe läänepoosemad osad on juba soolasema ja toitainetevaesema Läänemere avaosa mõju all. Soome lahe suudmeosas toimub intensiivne põhjalähedaste veekihtide segunemine pindmiste kihtidega, mis rikastab neid toitainetega ja loob tingimused taimse hõljumi massiliseks arenguks, eriti suvekuudel. Tingituna rohkest mageda vee ja toitainete sissevoolust nii lahe idapoolsemast osast kui ka suurematest tööstuspiirkondadest Eesti (Narva laht, Tallinna piirkond) ja Soome (Helsingi ja Kotka piirkond) rannikul on kogu Soome laht inimtegevusest tugevalt mõjutatud.