Viigerhüljeste seires on alates 1994. aastast kasutatud karvavahetuse aegset (aprillis) lennuloendust, kuid seda on võimalik läbi viia vaid keskmisest külmemate talvede jääolude korral. Viimasel kahel kümnendil on keskmiste ja külmade talvede esinemissagedus langenud määrani, mis ei võimalda standardmetoodikat Eesti rannikul edukalt rakendada. Senine metoodika ei taga piisava kvaliteediga seireandmeid ja ebaühtlane seiresamm takistab asurkonna seisundi täpset hindamist. Seetõttu töötatakse projektis NEMA välja alternatiivne seiremetoodika viigerhüljeste arvukuse üldhinnaguks ja muuutuste seireks, mis oleks rakendatav jäävabal perioodil.
Projektis NEMA teostab viigerhüljestega seotud tegevusi MTÜ Pro Mare.
Viigerhüljeste seiremetoodika väljatöötamise ja katsetamisega seotud projekti tegevused on järgmised:
- Projekti ettevalmistamine (04.2014 – 05.2014)
- Eelnevate viigerhüljeste uuringute käigus kogutud arvukuse- ja aktiivsusandmete analüüs (05.2014 – 06.2014)
- Standardlennuloendus viigerhüljeste arvukuse seireks (04.2014, 04.2015)
- Välitööd viigerhüljeste aktiivsuse ja arvukuse dünaamika jälgimiseks koondumisaladel. Lennuloendus infrapunakaameraga puhkealadel (08.-10.2014, 08.-10.2015)
- Erinevate meetoditega saadud tulemuste analüüs ja võrdlus. Alternatiivse seiremetoodika koostamine (11.2014 – 03.2016)
Projekti ettevalmistamine (04.2014 – 05.2014)
Projekti ettevalmistamise käigus koondatakse kõik olemasolevad viigerhüljeste telemeetria- ja lennuloenduste algandmed ning hinnatakse nende kvaliteet.
Tulemus: Andmed on koondatud ühtsesse andmebaasi ja antud hinnang andmete kvaliteedi kohta nende edasise statistilise töötluse parima metoodika kasutamiseks.
Eelnevate viigerhüljeste uuringute käigus kogutud arvukuse- ja aktiivsusandmete analüüs (05.2014 – 06.2014)
Alates 2007. aastast on erinevate viigerhüljeste telemeetriaprojektide käigus kogunenud märkimisväärne andmebaas loomade sesoonse ja ööpäevase aktiivsuse kohta. Andmebaas on seni läbitöötamata. Tegevuse käigus viiakse läbi aktiivsusandmete statistiline analüüs.
Tulemus: Analüüsitud andmestik viigerhüljeste sesoonse ja ööpäevase aktiivsuse kohta. Statistiliselt analüüsitud andmed on sisendiks visuaalse vaatluse teel saadud loendustulemuste korrektsioonifaktori leidmisel viigerhüljeste koguarvukuse ja selle usalduspiiride arvutamiseks.
Standardlennuloendus viigerhüljeste arvukuse seireks (04.2014, 04.2015)
Viiakse läbi standardne lennuloendus, kui kevad-talvised jäätingimused seda võimaldavad. Loendus toimub vastavalt Eestis seni kasutatud viigerhüljeste seire metoodikale transektloendusena.
Tulemus: Viigerhüljeste arvukuse hinnang koos usalduspiiridega. Andmeid kasutatakse projekti eesmärgiks seatud alternatiivse seiremeetodi tulemuste võrdlemiseks seni kasutatud seiremeetodi tulemustega.
Välitööd viigerhüljeste aktiivsuse ja arvukuse dünaamika jälgimiseks koondumisaladel, sh lennuloendus infrapunakaameraga puhkealadel (08.-10.2014, 08.-10.2015)
Välitööde käigus kogutakse andmed seirealadel viigerhüljeste arvukuse ja selle ööpäevase muutuse dünaamika kohta, kasutades nii tavalisi nähtava valguse vaatlusseadmeid (binokkel ja vaatlustoru) kui ka infrapuna öövaatlusseadet (FLIR).
Tulemus: Andmed viigerhüljeste sesoonse ja ööpäevase arvukuse ning selle dünaamika kohta puhkealadel.
Erinevate meetoditega saadud tulemuste analüüs ja võrdlus. Alternatiivse seiremetoodika koostamine (11.2014 – 03.2016)
Võrreldakse standardse lennuloenduse ja alternatiivse metoodikaga (FLIR lennud ja vaatlused) saadud andmeid ning leitakse tulemuste ja meetodite usalduspiiride erinevused. Kasutatakse telemeetria andmebaasi analüüsil leitud korrektsioonifaktorit täpse arvukuse määramise arvutusvalemi koostamiseks.
Tulemus: Alternatiivne metoodika viigerhüljeste arvukuse seireks koos arvutusvalemiga.